Saksa prussakas (lad. k. Blattella germanica) on kõige levinum prussakate liik Eestis. Kehapikkus on täiskasvanud prussakal ca 13-16 mm. Keha on tumepruun, jalad ja antennid heledamad kui keha. Emasel prussakal on keha küljes munakapsel, milles on 20-45 muna. Prussakas on varjulise eluviisiga ning liigub ringi peamiselt hämaras ja öösel. Valgel ajal peidab ta end võimaluse korral mõnda niiskesse kohta, nt külmiku taha või köögi valamukappi, kuid võib varjata end ka seinte ja põrandate pragudes. Prussakas on kõigesööja. Ilma toiduta suudab prussakas elada ca 6 kuud.
Prussakas on inimesele kahjulik, kuna oma väljaheidetega saastab ta inimese toitu ning võib levitada mitmeid bakter-, viirus- ja seenhaigusi (nt salmonelloosi, tuberkuloosi, düsenteeriat jms). Prussakad võivad tekitada inimesel ka allergiat, hingamisteede ärritust või astmat.
